UML diagrammikeel




Mis on UML?


UML on visuaalne modelleerimiskeel, mis aitab tarkvaraarenduses nii kliendile, arendajaile endile kui
ka erinevatele muudele isikutele protsessi juures kuvada täpsemalt, milline arendatava toote sisemine
struktuur erinevatel tasanditel olema peaks. UML on aga ka haruskeel, ehk teisisõnu on erinevaid
diagrammiliike nende erinevate tasandite kuvamise jaoks väga palju. UML defineerib ära nende erinevate
tasandite diagrammide notatsioonid, keskendudes siis nendel spetsiifilistel tasemetel vajamineva
kirjeldusele. Tarkvaratoote käitumise kirjeldamiseks on näiteks käitumisdiagramm, Andmestruktuuri
kirjeldamiseks on näiteks olemidiagramm (ERD). Ja nii, erinevate aspektide kohta. UMLe kasutatakse
nii uue arendustöö kirjeldamiseks, kui ka olemasoleva dokumenteerimiseks.



Kuidas UML tekkis?


UML tekkis vajadusest kujutada objektorienteeritud programmeerimise jaoks ühtset keelt, mis kuvaks
protsessi ilma koodita. Algselt tekkis see kui Grady Booch ja James Rumbaugh ühendasid oma diagrammikeeled
kuhu siis aja jooksul tekkiski teisi harusid juurde. UML ise on akronüüm ingliskeelsest terminist
"Unified Modeling Language"



Mida saab kujutada UMLiga - ehk kui palju diagrammide liike olemas on?


Erinevaid UML liike on palju, näiteks:

Mõningaid UML liike


Kasutuslooskeem


Kasutuslooskeem (Use Case Diagram) kirjeldab, kuidas kasutajad (aktörid) süsteemiga suhtlevad. See ei näita süsteemi sisemist loogikat ega koodi, vaid keskendub sellele, mida süsteem kasutaja jaoks teeb.

Kasutuslooskeeme kasutatakse nõuete kirjeldamiseks ning kliendile ja arendajatele arusaadava ülevaate andmiseks süsteemi funktsionaalsusest.

Põhielemendid:
– Aktör (kasutaja või väline süsteem)
– Kasutuslugu (ovaalne kujund)
– Seosed (jooned aktöri ja kasutusloo vahel)


Klassidiagramm


Klassidiagramm kirjeldab süsteemi klasse, nende omadusi, meetodeid ja omavahelisi seoseid. See on üks olulisemaid UML diagramme objektorienteeritud programmeerimises.

Klassidiagrammi abil saab visualiseerida programmi struktuuri enne koodi kirjutamist ning kasutada seda ka dokumentatsioonina.

Põhielemendid:
– Klass (ristkülik, mis on jaotatud kolmeks osaks)
– Atribuudid (muutujad)
– Meetodid (funktsioonid)
– Seosed (pärilus, assotsiatsioon, agregatsioon)


Jadaskeem


Jadaskeem (Sequence Diagram) näitab objektide või süsteemi osade vahelist suhtlust ajas. See keskendub sellele, mis järjekorras tegevused toimuvad.

Jadaskeemi kasutatakse sageli konkreetse protsessi või kasutusloo täpsemaks lahtikirjutamiseks.

Põhielemendid:
– Objektid (ülaosas kastid)
– Elujooned (vertikaalsed jooned)
– Sõnumid (horisontaalsed nooled)


Olekuskeem


Olekuskeem (State Diagram) kirjeldab objekti või süsteemi erinevaid olekuid ning üleminekuid nende olekute vahel.

Seda kasutatakse eriti hästi süsteemides, kus objektide käitumine sõltub nende hetkeseisundist.

Põhielemendid:
– Olekud (ümardatud ristkülikud)
– Üleminekud (nooled)
– Alg- ja lõppolek


Tegevusdiagramm (Activity Diagram)


Tegevusdiagramm kirjeldab samm-sammult protsessi või töövoogu. See sarnaneb vooskeemile, kuid kuulub UML diagrammide hulka.

Seda kasutatakse äriprotsesside, algoritmide ja kasutusloogika visualiseerimiseks.

Põhielemendid:
– Algus- ja lõppsõlm
– Tegevused (ümardatud ristkülikud)
– Otsustuspunktid (rombikujulised)
– Voogude nooled


Näidis:
Kasutaja logib sisse → süsteem kontrollib andmeid → ligipääs lubatud või keelatud

Viited infole: Youtube video UML'ist