Tarkvaraarenduse elutsükkel on protsess mille käigus tehakse mingisugune tarkvaratoode
Saab ka muuta juba olemasolevat tarkvaratoodet.
Tarkvara toode on midagi, mis saavutatakse Tarkvaraarenduse elutsükkli käigus selle tulemusena
ning mida klient või lõppkasutaja saab kasutada millegi tegemiseks. Tarkvaratoode võib olla kas
installeeritav programm, serveritarkvara, driver, või ükskõik muu rakendus mis kasutaja jaoks
midagi teeb.
Elutsükkli eesmärk on tagada, et valmistatakse kvaliteetne toode, mis vastab klendi nõuetele
ning kasutaja vajadustele ning ootustele. Olgu need ootused siis funksionaalsed või mittefunktsionaalsed.
Ideaalis on eesmärk ka tagada seda, et toode valmis õigeaegselt, jääb oma eelarve piiridesse, töötab
kasutaja jaoks efektiiselt, on võimeline integreeruma kasutaja IT taristuga ja ei ole kulukas hooldada,
ega vajadusel täiendada.
Tarkvaraarenduse elutsükkel on oma sisemuselt jaotatud etappideks. Olenevalt mudelist need erinevad
aga üldiselt on igas mudelis olemas need 4 üldiselt etappi mingil kujul, kui otsene analoog olenevalt mudelist
puudub. On olemas Analüüs, Projekteerimine ja/või kavandamine, teostus ning hooldus.
Siin toimub tarkvaraprojektile vajalike nõuete selgitamine. Selgitatakse välja mida tahab klient, ning
Mis lõppkasutajatel vaja on, mida nad sellest ootavad. Selgitatakse välja funktsionaalsed nõuded ja ka mittefunktsionaalsed nõuded. Näiteks oleks kalorikalkulaatoril sellised nõuded:
| Funkrsionaalsed nõuded | Mittefunktsionaalsed nõuded |
|---|---|
| Programm lubab kasutajal arutada oma päevast tarbimist | Kasutajal on lihtne ja mugav programmiaknas navigeerida |
| Program laseb kasutajal valida olemasolevaid tooteid | Programm toetab vaegnägijaile programmi kasutust |
| Kasutaja saab arvutada kaloreid kodus tehtud söögi kohta | Programm ei hõiva ebaloogiliselt palju kasutaja süsteemiressursse |
| Programm saadab märguandeid telefonile hoiatuse ja eesmärkide saavutuse kohta | Programm ei salvesta kasutaja isiklikku info serveris |
Siin määratakse ära, süsteemi sisemine arhitektuur, osised, liidesed ja muud omadused.
Selle töö tulemusena tekib arendatavast tarkvaraprojektile kavand. Selles etapis analüüsitakse
Eeelnevas etapis paikapandud nõuded ja kirjeldatakse selle abil struktuur. Projekti kavand ongi
aluseks kuidas järgmises etapis projekti teostama hakatase.
Mõnikord aga jaotatakse kavandamiseetapp kaheks, kus Üleüldine struktuur selgitatakse välja
detailidest eraldi. Need jaotatakse siis omakorda eraldi kaheks alametapiks:
Selle etapis, põhinedes eelnevalt saadud kavandile, algabki arendustöö mille käigus reaalselt nüüd
trakvaratoote valmis saadaksegi. Kuna eelnevalt kirjeldati ka süsteemi pisidetalid, saab siin rakendada tervet arnedusmeeskonda, kus iga liige või iga alamgrupp arendab ühte kirjeldatud detaili. Kogu projekti
on eri osade kaudu paralleelselt arenguses. Siin toimub ka testimine, otsitakse vigu, nii koodis kui ka
kasutaja vaatepunktist, ja tagatakse et valmistatav tarkvaratoode on üleüldiselt vigade vaba.
Pärast lõpetatud teostuseetappi antakse tllde kliendile ja kasutajaile üle, ning kõik mis toimub pärast
pleandmist, on hooldus. Hoolduse all saab teostada edasisi parandusi, toote optimeerimist ja monitooringut
mille abil tagatakse et tarkvaratllde jätkab tlld tõrgeteta.
Hoolduseetapi raames saab klient ka esitada uusi nõudeid, mida projektile juurde arendada. See aitab
tootel püsida konkurentsivõimelisena.
Hooldusel on tähtis, et hooldav arendaja või meeskond oskaks lugeda ja aru saada eelnevate arendajate
koodist. See aitab kaassa projekti haldamisel kulude kokkuhoiule, lubab teostada hooldust kiiremini ja
aitab lihtsamini muuta.
Tarkvaraarenduse elutsüklis on kõik eeltoodud etapid mingil kujul olemas.
Alljärgnev nimekiri on näidetest erinevatest elutsüklimudelitest: