IT organisatsiooni juhtimine ja taristu aines õppisin, mis on paremad ja halvemad osad, kuidas juhtida organisatsiooni.
Sain teada, millest arvuti koosneb. Ja rääkisime muust IT varast, nagu serverid, küberturvalisus jms.
Sain teada IT organisatsiooni võimalikud struktuurimudelid.
Kuidas juhitakse mõjutab, kuidas tööd tehakse ja kui effektiivselt seda tehakse.
Käsitlesime organisatsiooni tüüpe nagu äri, teenindus ja avaliku sektori organisatsioone.
Organisatsioonidel on veel asju mida vaadata nagu organisatsiooni keskond, mis omakorda jaguneb välis ja sisekeskonnaks.
Sisekeskkonda kuuluvad töötajad, juhtimisstiil ja organisatsioonikultuur, väliskeskkonda aga kliendid, konkurendid, seadused ja majanduslik olukord.
Õppisin et ettevõtte peab kohanema koguaeg, et see suudaks olla jätkusuutlik firma.
Aine jooksul tutvusime ka organisatsiooniliste perspektiividega.
Traditsiooniline perspektiiv keskendub hierarhiale ja juhtimisele.
Tõlgendav perspektiiv vaatleb organisatsiooni kui sotsiaalselt loodud süsteemi.
Kriitiline perspektiiv keskendub võimule ja kontrollile.
Õppisin, et on erinevad moodused kuidas on organisisatsioonid kujundatud.
Rääkisime ka sellest, mis teeb organisatsiooni edukaks.
Edukaks organisatsiooniks on vaja selgeid eesmärke, tugevat juhtimist ja head kommunikatsiooni.
Juhtidel on oluline roll töötajate motiveerimisel ja meeskonnatöö suunamisel.
Samuti on tähtis, et organisatsioon suudaks kohaneda muutuvate tingimustega.
Kokkuvõttes andis aine mulle hea arusaama sellest, kuidas organisatsioonid toimivad, kuidas neid juhitakse ning millised struktuurid ja teooriad mõjutavad nende edu.
Õppisin nägema organisatsioone tervikliku süsteemina, kus kõik osad on omavahel seotud.
Samuti sain aru, et edukas organisatsioon peab suutma tasakaalustada struktuuri, inimesi ja muutuvat keskkonda.
Esimeses töös õppisin vorminõuetest ja kuidas vormistada dokumendiliigiplangu.
Dokumendiliigiplank koostatakse üldplangi alusel ning seda kasutatakse erinevate ametlike dokumentide vormistamiseks.
Organisatsioonis kasutatakse näiteks ametikirja, käskkirja, määruse ja akti planke.
Ametikirjaplangile lisatakse lisaks kirjapeale ka kontaktandmete väli, kuhu märgitakse organisatsiooni nimi, aadress jms.
Kontaktandmed kirjutatakse väiksemas kirjas ning eraldatakse ülejäänud tekstist joonega.
Dokumendiliigi nimetus kirjutatakse suurtähtedega ja sõrendatult vasakule veerisele, näiteks „KÄSKKIRI“ või „PROTOKOLL“. Dokumentidele märgitakse ka väljaandmise või koostamise koht, näiteks Tallinn või Tartu.
Õnnitlus- ja tänukirjade puhul kirjutatakse koht ja kuupäev paremale veerisele sisseütlevas käändes.
Ametikirjaplangile vormistatakse peamiselt väljasaadetavad kirjad, teisi planke kasutatakse organisatsioonisiseste dokumentide jaoks.
Teises töös õppisin mõisteid, mis kasutatakse organisatsioonides.
Andmed on objektiivsed faktid sündmustest ning kõik organisatsioonid vajavad neid oma tööks ja otsuste tegemiseks.
Suur andmehulk ei tähenda automaatselt paremaid otsuseid, sest andmetel puudub iseenesest tähendus ja neid võib olla keeruline analüüsida.
Andmed muutuvad infoks siis, kui neile lisatakse tähendus, eesmärk ja kontekst.
Info eesmärk on mõjutada inimese hinnanguid või käitumist ning sellel on alati saatja ja vastuvõtja.
IT aitab andmeid töödelda ja muuta need väärtuslikuks infoks, kuid tähenduse ja konteksti loovad inimesed ise.
Teadmised on laiemad kui info ja andmed, sest need sisaldavad kogemusi, väärtusi, eksperthinnanguid ja praktilisi oskusi.
Organisatsiooni teadmised võivad olla dokumentides, protsessides, tööpraktikates ja väljakujunenud normides.
Teadmusjuhtimine tähendab olulise info kogumist, korrastamist, jagamist ja kasutamist nii organisatsiooni sees kui ka klientide vajaduste mõistmisel.